MEIE MÄNGURÜHMA eesmärgid
1. Laste psüühiliste protsesside ja füüsise arendamine.
2. Eneseteeninduse ja maailmas orienteerumise oskuste kujundamine.
3. Sotsiaalsete võimete kujundamine.
4. Eetiliste ja moraalsete hoiakute kujundamine.
2. Eneseteeninduse ja maailmas orienteerumise oskuste kujundamine.
3. Sotsiaalsete võimete kujundamine.
4. Eetiliste ja moraalsete hoiakute kujundamine.
ALUSEKS ON LAPS ja tema ARENG
Meie Mängurühmas on aluseks laste sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamine, mis on baas akadeemiliste oskuste tekkele. Lasteaiatöös lähtume waldorfpedagoogikast ja alushariduse raamõppekavast. Eelkoolieas loob ainetevaheliste piiride puudumine soodsa tausta lapse arengu suunamiseks. Alushariduse raamõppekavas esitatud viis valdkonda: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika, on seotud igapäevastesse tegevustesse ja eelkõige mängu.
Kõige olulisem õppimisviis - vaba mäng - soodustab lapse sotsiaalset, vaimset ja füüsilist arengut. Mängus kasutab laps kõike, mida ta juba teab ja oskab, mäng tekitab vajaduse uute teadmiste järele. Kujuneb välja õppimisvalmidus, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks koolis ja ka hilisemas elus.
Lasteaiaelu on kavandatud kindla rütmi alusel, mis tagab lapsele kindlustunde. Järgitakse kindlat aasta-, kuu-, nädala- ja päevarütmi. Kõiki päevi täidavad sõrmesalmid, muinasjutud, laulud. Kunstilistes tegevustes on väärtus laste loovusel, tähtis on, et lapsed saaks asju teha rõõmu pärast. Kindlad rituaalid ja salmid-laulud suunavad ühelt tegevuselt teisele. Väikestes rühmades saab arvestada laste individuaalsete ja arenguliste eripäradega ning tegeleda lastega individuaalselt. Õpetajal on lihtsam iga lapse huvisid märgata ning nende arengut toetada. Lastel on võimalus maalida, joonistada, meisterdada, voolida, teatrietendusi vaadata ning ise lavastada, ehitada, lugeda, tähti ja numbreid õppida, palju liikuda, pille mängida.
Olulist rolli mängib töökasvatus. Lapsed võtavad osa igapäevastest toimingutest, nagu nõude toomine, laua katmine, lillede kastmine, kangaste kokkupanemine, mänguasjade koristamine. Kõiki tööprotsesse teevad lapsed koos täiskasvanuga. Erinevaid toimetusi tehakse koos lastega, nii on neil võimalus praktilisi tegevusi matkida. Lapse väärtushinnangute kujunemisel on tähtis roll lasteaiaõpetajal – tema eeskujul ja isiksuseomadustel.
Rühmaruumide kujundamisel kasutatakse puidust mööblit, heledaid tekstiile, looduslikest materjalidest mänguasju, isevalmistatud hooajalisi dekoratsioone. Mänguasjade valimisel on aluseks, et need soodustaks loovuse arengut, individuaalset ning rollimängu.
Suuremate lastega (5-7) käiakse kord nädalas matkal, kooliminejad käivad kevadel Elvas. Igal kevadel toimuvad talgupäevad, kus vanemad saavad aidata lasteaia õueala ning siseruumide kujundamisel ja korrastamisel. Pere on oodatud ühinema traditsiooniliste üritustega (Laternapidu, Kevadpidu, jõulupidu, isade- ja emadepäeva tähistamine rühmades).
Lasteaed teeb koostööd logopeedide ja psühholoogidega, nõustab vanemaid ning vajadusel suunab erialaspetsialistide juurde.
Soovitatud kirjandus:
Teadlik Vanem www.teadlikvanem.ee
Perekeskus Sina ja Mina www.sinamina.ee
Tark Vanem www.tarkvanem.ee
Kõige olulisem õppimisviis - vaba mäng - soodustab lapse sotsiaalset, vaimset ja füüsilist arengut. Mängus kasutab laps kõike, mida ta juba teab ja oskab, mäng tekitab vajaduse uute teadmiste järele. Kujuneb välja õppimisvalmidus, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks koolis ja ka hilisemas elus.
Lasteaiaelu on kavandatud kindla rütmi alusel, mis tagab lapsele kindlustunde. Järgitakse kindlat aasta-, kuu-, nädala- ja päevarütmi. Kõiki päevi täidavad sõrmesalmid, muinasjutud, laulud. Kunstilistes tegevustes on väärtus laste loovusel, tähtis on, et lapsed saaks asju teha rõõmu pärast. Kindlad rituaalid ja salmid-laulud suunavad ühelt tegevuselt teisele. Väikestes rühmades saab arvestada laste individuaalsete ja arenguliste eripäradega ning tegeleda lastega individuaalselt. Õpetajal on lihtsam iga lapse huvisid märgata ning nende arengut toetada. Lastel on võimalus maalida, joonistada, meisterdada, voolida, teatrietendusi vaadata ning ise lavastada, ehitada, lugeda, tähti ja numbreid õppida, palju liikuda, pille mängida.
Olulist rolli mängib töökasvatus. Lapsed võtavad osa igapäevastest toimingutest, nagu nõude toomine, laua katmine, lillede kastmine, kangaste kokkupanemine, mänguasjade koristamine. Kõiki tööprotsesse teevad lapsed koos täiskasvanuga. Erinevaid toimetusi tehakse koos lastega, nii on neil võimalus praktilisi tegevusi matkida. Lapse väärtushinnangute kujunemisel on tähtis roll lasteaiaõpetajal – tema eeskujul ja isiksuseomadustel.
Rühmaruumide kujundamisel kasutatakse puidust mööblit, heledaid tekstiile, looduslikest materjalidest mänguasju, isevalmistatud hooajalisi dekoratsioone. Mänguasjade valimisel on aluseks, et need soodustaks loovuse arengut, individuaalset ning rollimängu.
Suuremate lastega (5-7) käiakse kord nädalas matkal, kooliminejad käivad kevadel Elvas. Igal kevadel toimuvad talgupäevad, kus vanemad saavad aidata lasteaia õueala ning siseruumide kujundamisel ja korrastamisel. Pere on oodatud ühinema traditsiooniliste üritustega (Laternapidu, Kevadpidu, jõulupidu, isade- ja emadepäeva tähistamine rühmades).
Lasteaed teeb koostööd logopeedide ja psühholoogidega, nõustab vanemaid ning vajadusel suunab erialaspetsialistide juurde.
Soovitatud kirjandus:
Teadlik Vanem www.teadlikvanem.ee
Perekeskus Sina ja Mina www.sinamina.ee
Tark Vanem www.tarkvanem.ee
